Liina Kesamaa püstitas Kreekas Spartathloni ultrajooksul Eesti naiste tipptulemuse. Ta läbis 246 kilomeetri pikkuse distantsi ajaga 33:55.38. See tulemus ületas senise Eesti naiste rekordi enam kui tunniga ja edestas kontrollaega rohkem kui kahe tunniga.
Esialgsetel andmetel saavutas Kesamaa naiste arvestuses 30. koha. Ta hindas seda oma jooksjakarjääri kõige olulisemaks tulemuseks. Kesamaa märkis, et võistluse ajal valitsenud jahe ilm, rohke vihm ja tugev tuul olid talle soodsad, meenutades Eesti suve.
Kesamaa strateegia ja enesetunne
Kesamaa järgis oma plaani, keskendudes esimesele 100–120 kilomeetrile, et jätta teiseks pooleks varuaega. Teine pool osutus siiski oodatust palju raskemaks. Jooksja sõnul oli tema peamine eesmärk distantsi läbimine ning ta ei andnud endast maksimumi, mis seletab tema värsket olekut finišis.
Vaatamata jalgade paistetusele oli tema enesetunne võistlusejärgsel päeval hea. Lõpetamise järel oli tal väga hea tunne ja ta väljendas rahulolu oma tulemusega.
Eesti ja rahvusvahelised tulemused Spartathlonil
Enne Kesamaa sooritust oli Eesti naistest parima tulemuse Spartathlonil saavutanud Heleen Vennikas 2010. aastal ajaga 35:00.06. Tänavusel Spartathlonil osales ka teine Eesti võistleja, Reigo Lehtla, kes jõudis finišisse Leonidase varvasteni ja sai pähe oliiviokstest pärja.
Lehtla tulemuse ametlik protokollimine on veel lahtine, sest Spartathloni kodulehel on tema aeg 36:07.11, mis ületab napilt 36-tunnise kontrollaja. Enne tänavust jooksu oli 1983. aastal alguse saanud Spartathlonil lõpuaja kirja saanud seitse Eesti ultrajooksjat.
Meeste arvestuses võitis Tamas Bodis Ungarist uue rajarekordiga 19:40.51, edestades teise koha saanud Fotis Zisimopoulost peaaegu tunniga. Zisimopoulos hoidis varasemat rajarekordit ajaga 19:55.09 aastast 2023. Naiste kiireim oli kohalik jooksja Despoina Simantrakou ajaga 24:45.43.